A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on vajalik näiteks nägemise ja immuunsuse jaoks. Rakkude jagunemist ja spetsialiseerumist mõjutavat A-vitamiini vajab tingimata ka inimese nahk. Inimkeha ei suuda A-vitamiini iseseisvalt toota, mistõttu peab seda saama toidust, toidulisanditest või kosmeetikast.
Vormid
A-vitamiin koosneb suurest hulgast ühenditest nimega retinoidid. Enne kui nahk suudab retinoide kasutama hakata, peab see muutma need retinüülpalmitaadi, retinooli ja retinaldehüüdi kaudu retiinhappeks. Kui retiinhape seob ennast naharaku tuumas asuva A-vitamiini retseptoriga, käivitub nahka kaunimaks ja tervemaks muutev reaktsioon.
RETINÜÜLESTRID
RETINOOL
RETINALDEHÜÜD
RETIINHAPE
Retinüülpalmitaat
Umbes 90% naha A-vitamiinist on ladestunud estriteks. Suurem osa nendest on retinüülpalmitaat. Retinüülpalmitaat on naha alumisi kihte kaitsva A-vitamiini ladestunud vorm. Teised retinüülestrid on muu hulgas retinüülpropionaat ja retinüülatsetaat.
Kosmeetikas tuntakse retinüülpalmitaati kui A-vitamiini hästi talutavat vormi, mis sobib ka tundlikule ja noorele nahale. Retinüülpalmitaati regulaarselt kasutades ja selle kogust astmeliselt lisades saadakse samu tulemusi kui kangemate A-vitamiini vormidega. Retinüülpalmitaat neutraliseerib ka UV-kiirgust, andes nahale umbes SPF 20-le vastava päikesekaitse.
Retinüülpalmitaat ja valgus sobivad hästi kokku, mistõttu sobib retinüülpalmitaat ka päevaseks kasutamiseks.
Retinool
Et nahk saaks retinüülpalmitaati kasutada, peab see kõigepealt retinooliks muunduma. Nahas olevast A-vitamiinist on retinooli umbes kolm protsenti.
Kosmeetikas on retinool tugevama toimega kui retinüülestrid, kuid retinoolil on ka kalduvus nahka ärritada. Lisaks hävineb retinüül kergesti valguse ja õhu mõjul. Valguse ja retinooli põhjustatud nahareaktsioonide tõttu kasutatakse retinooli sisaldavat kosmeetikat vaid öösiti.
Retinaldehüüd
Retinool muundub nahas retinaldehüüdiks, mis moodustab umbes kolm protsenti nahas sisalduvast A-vitamiinist.
Kuna retinaldehüüd meenutab retiinhapet, peaks sellega saama teoorias ka samalaadseid kosmeetilisi tulemusi. Praktikas muundub kosmeetikas sisalduv retinaldehüüd nahas kõigepealt retinüülpalmitaadiks, mille nahk töötleb retinüülpalmitaadi ja retinaldehüüdi kaudu ümber retiinhappeks. Retinaldehüüd ei muuda nahka valgustundlikuks, seega on seda ka päevasel ajal ohutu kasutada.
Retiinhape
Retiinhape on A-vitamiini aktiivne vorm nahas. See on see vorm, mis kutsub lõpuks esile A-vitamiini mõjud tervisele, heaolule ja ilule. Retiinhapet leidub vaid naharaku tuumas, kus see ergutab naha epidermaalsete tüvirakkude kasvu ja spetsialiseerumist normaalseteks keratinotsüütideks ning nende küpsemist terveteks naharakkudeks.
Retiinhapet ei kasutata kosmeetika aktiivainena. Seda leidub vaid aknele ja raskeloomulistele valguskahjustustele mõeldud ravimites. Nende puhul tuntakse retiinhapet nimedega tretinoiin ja isotretinoiin. Neil põhinevad näiteks mõned aknele mõeldud kreemid ja ravimid, sealhulgas Roaccutane’i tabletid.
Retiinhapet sisaldavate ravimite väljakutseks on tugevad kõrvaltoimed. Enne naha ja limaskestade harjumist ravimitega esineb tihti kuivust, ketendamist ja punetamist. Seetõttu alustatakse raviga järk-järgult. Kõrvaltoimeid võib leevendada ka apteegis müüdavate lisatoodetega.
Beetakaroteen
Karotenoidid on taimedes sisalduvad kollane, oranž ja punane pigment, mis jõuavad kehasse toidu kaudu. Karotenoidid on tugevatoimelised antioksüdandid, mille tööks on neutraliseerida naha ja keha struktuure laastavaid vabu radikaale. Vabad radikaalid sünnivad näiteks päikesevalguse, saasteainete, kiirguse, tubakasuitsu ja põletike mõjul. Üks karotenoididest on beetakaroteen, mis on ühtlasi A-vitamiini eelstaadium. Keha muudab vastavalt vajadusele beetakaroteeni ümber A-vitamiiniks.
Kosmeetikas kasutatakse beetakaroteeni selle antioksüdantse ja A-vitamiini mõju tõttu. Beetakaroteen on kui topeltkaitse, mis neutraliseerib eriti UV-kiirguse aktiveeritud nahka vanemaks tegevaid vabu radikaale ning asendab UV-kiirguse hävitatud A-vitamiini.